Kurset består av fire moduler på totalt 30 studiepoeng. Studiet tar opp forskningsbaserte kunnskaper, ideer og metoder for å styrke deltakernes kompetanse på tospråklig oppvekst, læring av førstespråk, læring av andrespråk og undervisning i andrespråk. Kurset er beregnet for de som jobber i barnehager og de som underviser i samisk som andrespråk og/eller norsk som andrespråk for språklige minoriteter og/eller kvensk/finsk for barn, ungdommer og voksne.
Oahput
Ain Ohcanládje?
Fágasuorgi
Oahppodássi
Oahppoovttadat lea geatnegahtton fágaoahppu Boazoealáhus bachelorprográmmas, ja sáhttá nai dohkkehuvvot doarjjafágan eará bachelorprográmmain.
Oahppoovttadat lea geatnegahtton fágaoahppu Boazoealáhus bachelorprográmmas.
Oahppoovttadat lea geatnegahtton fágaoahppu Boazoealáhus bachelorprográmmas.
Oahppu gullá sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorprográmma fágaoahpuide, muhto heive buot sámegiellaberošteddjiide ja dutnje gii áiggošit bargat sámegielain. Oahppoovttodat lea oassin prográmmaoahpus Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 2
Oahppu gullá sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorprográmma fágaoahpuide, muhto heive buot sámegiellaberošteddjiide ja dutnje gii áiggošit bargat sámegielain. Oahppoovttodat lea oassin prográmmaoahpus Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 2.
Oahppu gullá sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorprográmma fágaoahpuide, muhto heive buot sámegiellaberošteddjiide ja dutnje gii áiggošit bargat sámegielain. Oahppoovttodat lea oassin prográmmaoahpus Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 2.
Oahppoovttodat gullá sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorprográmmii.
Oahppu gullá Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorprográmma giellasuorggi čiekŋudanfágaide.
Gursa gullá Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masterprográmma váljagurssaide.
Oahppu gullá sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorprográmma fágaoahpuide, muhto heive buot sámegiellaberošteddjiide ja dutnje gii áiggošit bargat sámegielain. Oahpu bokte beasat huksegoahtit teorehtalaš ja fágalaš gelbbolašvuođa, mii dárbbašuvvo sámi servodagas iešguđet surggiin.
Dihtet go don ahte oahpaheaddjeoahppu lea máilmmi deháleamos ámmát?
Mánáidskuvlaoahpaheaddji lea dehálaš olmmoš ohppiid eallimis ja dat mielddisbuktá stuora ovddasvástádusa. Du bargu lea áŋgiruššat ja movttiidahttit ohppiid oahppat, ja beroštit sin oahppobirrasis.
Háliidat go gelddolaš ja hástaleaddji árgabeaivvi? Beroštat go sámegielas ja sámi oahpahusas? - Álgge min vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui!