MA - Prográmma

Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. ceahki master

Háliidat go gelddolaš ja hástaleaddji árgabeaivvi? Beroštat go sámegielas ja sámi oahpahusas? - Álgge min vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui!

  • Oahpahusgiella: Sámegiella. Logaldallamat ja seminárat sáhttet maiddái leat eará gielaide.
  • Oahpahusbáiki: Oahpahus lágiduvvo neahta bokte ja deaivvademiin Sámi allaskuvllas.
  • Viđa jagi masteroahppu, ollesáiggis.
  • 300 oahppočuoggá. 
  • Hárjehallamat vuođđoskuvllain sihke Norggas, Ruoŧas ja Suomas.
  • Prográmmaplána
  • Fágajuohkin
  • Deaivvadanplána biddjo deike: TimeEdit

Oahpu birra
Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5.-10. ceahki master addá dutnje nanu fágalaš ja praktihkalaš mastergráda gos sámegiella, sámi kultuvra, servodat, sámi oahpahanoaidnu - ja málle, árbevirolaš máhttu ja eamiálbmotperspektiiva leat oahpu vuođđun.

Sámi servodagas váilot sámi oahpaheaddjit ja sámi oahppit dárbbašit áŋgiris ja áigeguovdilis oahpaheddjiid geain lea nanu fágalaš máhttu.

Oahpaheaddjis lea dehálaš ovddasvástádus. Oahppu addá dutnje nanu gelbbolašvuođa jođihit, movttiidahttit ja heivehit oahpahusa oahppi ja ohppiidjoavkku dárbbuide. Oahpaheaddjeoahppu Sámi allaskuvllas addá dutnje máŋggabealat gelbbolašvuođa mii sihkkarastá dutnje viiddis bargo- dahje dutkanvejolašvuođaid.
 

Dihtet go ahte sáhtát orrut iežat ruovttus ja goitge čađahit vihtta jagi masteroahpu?
Oahppu fállojuvvo neahttaoahpahussan ja deaivvademiiguin. Deaivvadeamit bistet vahku hávális ja leat sullii njealje-viđa geardde jahkebealis. Neahttaoahpahusa sáhtát maid čuovvut luohkkálanjas Diehtosiiddas.
 

Hárjehallan
Oahppu lea praktihkalaš, ja Sámi allaskuvllas čađahit hárjehallamiid sihke Norggas, Ruoŧas ja Suomas gos beasat vásihit oahpaheaddjevirggi buot oktavuođain. Sámi allaskuvlla studeanttain leat maiddái buorit vejolašvuođat mannat oanehisáiggi dahje guhkitáiggi lonohallamii olgoriikii.
 

Oahpu lágideapmi
Oahpahus fállojuvvo neahttaoahpahussan ja deaivvademiiguin Sámi allaskuvllas. Neahttaoahpahus lágiduvvo neahttaluohkkálanjas gos studeanttat gulahallet fágaoahpaheddjiiguin ja eará studeanttaiguin. Neahttaluohkkálanjas leat maid logaldallamat ja studeanttabarggut. Deaivvadeamit Sámi allaskuvllas bistet vahku hávális, ja leat sullii njeallje- viđa  geardde jahkebealis. 
 

Oahppomodealla
Oahppu deattuha čiekŋudeami sámegielfágii ja guovtti eará oahpahusfágaide. Oahpu sisdoallu lea pedagogihkka, sámegiella, oahppimáhttu ja čiekŋudeapmi oahpahusfágaide dahje skuvlarelevántafágaide.
Oahpahusfága sáhttá leat servodatfága, matematihka, duodji, luonddufága, lášmmohallan. Skuvlarelevántafága sáhttá leat pedagogihkka ja árbevirolaš máhttu, earenoamášpedagogihkka jnv. Maŋemus oahppojagi studeanta vállje sámegiela siskkobealde fáttá ja čađaha masterdutkosa.
 

Bargovejolašvuođat
Sámi oahpaheaddjeoahpuin olahat ámmáha mainna birget gos ihkinassii orošit. Sámegielat oahpaheaddjit leat earenoamáš bivnnuhat, ja sii geat dasa lassin leat sámi oahpu váldán leat earenoamáš gelbbolašvuođa háhkan maid skuvllat miehtá Sámi ja olggobeale Sámi guovlluid dárbbašit. Sámi oahpaheaddjeoahppu addá máŋggabealat gelbbolašvuođa sihke gielalaččat, fágalaččat ja olmmošlaččat bargat ohppiiguin, oahpahusain, fágaiguin ovdánahttimiin ja dutkamiin skuvllas. Oahppu maid addá vuođu bargat jođihemiin, oahppo- ja bajásšaddansuorggi áššiiguin, ja muđui sámi ja eamiálbmotáššiiguin.
 

Stipeandavejolašvuođat
Sámi oahpaheaddjeoahpuin leat earenoamáš buorit stipeandavejolašvuođat. Lea Norgga Sámediggi mii hálddaša stipeanddaid. Loga eambbo Sámedikki neahttasiiddus.
 

KOORDINATOR

Rauni Äärelä-Vihriälä
+358 45 2748726
rauniav@samas.no

Sisabeassangáibádusat

  • Oppalaš lohkangelbbolašvuohta.
  • Unnimusat 35 skuvlačuoggá, gaskamearálaš árvosátni 3 dárogielas ja sámegielas, ja árvosátni 4 matematihkas.
  • Dahje unnimusat 40 skuvlačuoggá, gaskamearalaš árvosátni 3 dárogielas ja sámegielas, ja árvosátni 3 matematihkas.
     
  • Norgga beale ohcci ferte duođaštit unnimusat 35 skuvlačuoggá, gaskamearalaš árvosáni 3 dárogielas (309 diimmu) ja sámegielas (309 diimmu), ja árvosátni 4 matematihkas (224 diimmu). Dahje unnimusat 40 skuvlačuoggá ja unnimusat gaskamearalaš árvosáni 3 dárogielas (309 diimmu) ja sámegielas (309 diimmu), ja árvosátni 3 matematihkas (224 diimmu).
  • Árvosátnegáibádus matematihkas ii guoskka ohcciide geat leat čađahan prográmmafága matematihkas (S1, S2, R1 dahje R2), man viidodat lea unnimusat 140 diimmu dahje vástideaddji.
  • Suoma-, Ruoŧa-, ja Ruošša bealde ohcciin galgá vástideaddji árvosátni matematihkas ja iežaset riikka majoritehtagielas ja sámegielas.

Suoma beale ohcciin gáibiduvvo čuovvovaččat:

  • Dus fertejit leat unnimusat 35 skuvlačuoggá (loga eambbo dáppe (dárogillii)

  • Matematihkkaárvosátni 4:  gáibiduvvo árvosátni 4 dahje buoret matematihkkafágas (224 diimmu) Norgga joatkkaskuvllas. Don deavddát árvosátnegáibádusa jus dus lea:

    1. Árvosátni 8 dahje buoret oanehis (kort) dahje dábálaš (allmänn) matematihkas, 6 kurssa loahppaduođaštusas/ Lukion päästotodistus, dahje

    2. Árvosátni 5 dahje buoret oanehis (kort) dahje dábálaš (allmänn) matematihkas, 7 kurssa loahppaduođaštusas/ Lukion päästotodistus, dahje

    3. Árvosátni 5 dahje buoret guhkes (lång) dahje čiekŋudeaddji (fordjupad) matematihkas, 10 kurssa loahppaduođaštusas/ Lukion päästotodistus, dahje

    4. Cum laude approbatur (C) matematihkas studentereksamenis / Ylioppilastutkintotodistus

      Jus dus lea oanehis (kort) dahje dábálaš (allmänn) matematihkas árvosátni 6, de sáhtát ohcat matematihka ovdakursii. Jus it deavdde matematihkka árvosátnegáibádusa, de fertet čađahit matematihka Norgga joatkkaskuvllas ja olahit árvosáni 4 dahje buoret.

  • Dárogiela ja sámegiela árvosátnegáibádus: gáibiduvvo unnimusat gaskamearalaš árvosátni 3 dahje buoret dárogielafágas Vg3 (309 diimmu) dahje sámegielafágas (309 diimmu) oktii. Don deavddát dán gáibádusa jus dus lea:

  1. Árvosátni 6 dahje buoret ruoŧagielas ja sámegielas loahppaduođaštusas / Lukion päästotodistus dahje 

  2. Árvosátni Cum Laude Approbatur dahje buoret ruoŧagielas ja sámegielas oktii studenteksamenis / Ylioppilastutkintotodistus

Ruoŧa ohcciide gávdnojit dieđut dáppe (dušše dárogillii).

Jus deavddát sisabeassangáibádusaid sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui boares ortnega mielde, muhtto it deavdde gáibádusa mas gáibiduvvo unnimusat árvosátni 4 matematihkas, de sáhtát ohcat beassat searvat ovdakursii. Ovdakursii ozat oktasaš sisaváldima bokte, www.samordnaopptak.no Dát mearkkaša ahte jus dus lea gaskamearalaš árvosátni gaskkal 3,00 ja 3,99 matematihkas (224 diimmu) de don sáhtát ohcat beassat ovdakursii mainna sáhtát gokčat gáibádusat mas gáibiduvvo unnimusat árvosátni 4 matematihkas. Ovdakursa fállojuvvo suoidnemánus neahttaoahpahussan ja nášunála loahppaeksámen lea borgemánu álggus.

Studenten

- Áigi lea buoremus oahpaheaddji. Sámi oahpaheaddjeoahppu lea erenoamáš buorre go sámi giella ja kultuvra lea nu nanus oassi juohke fágas.
Bilde av student Gisle Soleng
Gisle Soleng